Ülevaateseire (kontrollseire)
Pinnavee kontrollseire eesmärk on saada teavet:
Seire kvaliteedielemendid on hüdromorfoloogilised, keemilised ja bioloogilisi elemente toetavad füüsikalis-keemilised elemendid.
Kontrollseire käigus peavad liikmesriigid vähemalt aasta jälgima parameetreid, mis näitavad kõiki bioloogilisi, hüdromorfoloogilisi ja üldisi füüsikalis-keemilisi kvaliteedielemente.
- mis täiendaks ja tõendaks keskkonnamõju hindamise korda
- mis täiendaks veekogude ökoloogilise seisundi klassifikatsiooni
- tulevaste seireprogrammide tulemusliku ja tõhusa ülesehituse jaoks
- pikaajaliste muutuste hindamiseks looduslikes tingimustes ning ulatuslikust inimtegevusest tulenevate pikaajaliste muutuste hindamiseks
Seire kvaliteedielemendid on hüdromorfoloogilised, keemilised ja bioloogilisi elemente toetavad füüsikalis-keemilised elemendid.
Kontrollseire käigus peavad liikmesriigid vähemalt aasta jälgima parameetreid, mis näitavad kõiki bioloogilisi, hüdromorfoloogilisi ja üldisi füüsikalis-keemilisi kvaliteedielemente.
Ülevaateseire punktide leidmine
Järvede ülevaateseireEestis on 8 järvetüüpi, mis kõik peavad olema esindatud seireprogrammis.
10 järve uuritakse pidevalt (igal aastal). Viimastel aastatel on järvede arvu suurendatud. Kõikide järvetüüpide uurimine saavutati alles 2009. a. |
Jõgede ülevaateseireÜlevaateseiresse kuuluvad kõik 7 Eesti jõetüüpi.
Seire toimub roteeruva põhimõtte alusel. Suuremate jõgede lülitumine seiresse on käimas. |
Ülevaate- ehk kontrollseire sagedus Veepoliitika Raamdirektiivi järgi.
Kontrollseire sageduse põhjendused Eestis
Järved:
|
Jõed (lisatavad põhimõtted):
|
Hüdrokeemia paljud näitajad väga ebastabiilsed (pH, toitesoolade mineraalsed vormid). Samuti on mõned hüdrofüüsika näitajad ebastabiilsed, kuid osad on ka stabiilsed (ebastabiilsed Secchi ketta nähtavus, veetase).
Lihtsamalt mõõdetavad abiootilised näitajad tihedama sammuga (vee läbipaistvus, värvus, veetemperatuur, hapnikujaotus, elektrijuhtivus, redokspotentsiaal on kohapeal mõõdetavad näitajad, laboris on lihtsamatest näitajatest kollane aine).
Mida lühem elutsükkel, seda tihedamalt peaks seda elustikurühma seirama.
Näiteks plankton on lühiealine (bakterite elutsükkel mõõdetav tundide ja päevadega, füto- ja zooplanktonil nädalatega).
Suurtaimed saavad alles kesksuveks maksimaalse kasvu.
Põhjaloomad kevadel (suvel palju vähem, sest putukad on moondega). Samuti on oluline silmaspidada putukate väljalendu.
Kaladel migratsioon- näiteks on kalad varasügisel kõige liikuvamad.
Mida lühem elutsükkel, seda tihedamalt peaks seda elustikurühma seirama.
Näiteks plankton on lühiealine (bakterite elutsükkel mõõdetav tundide ja päevadega, füto- ja zooplanktonil nädalatega).
Suurtaimed saavad alles kesksuveks maksimaalse kasvu.
Põhjaloomad kevadel (suvel palju vähem, sest putukad on moondega). Samuti on oluline silmaspidada putukate väljalendu.
Kaladel migratsioon- näiteks on kalad varasügisel kõige liikuvamad.